Talude suurus ja staatused
Talude suurus ja staatused
Kas keegi oskab öelda, kui palju maad pidi olema, et kuuluda suurmaaomanike, keskmike või väikekohapidajate hulka? Olid üldiselt ühesugused normid või kehtestas iga mõisnik ise eraldi korra? Ja kui palju on erinevatel riigikordadel need maaomandi suurused muutunud hektarites. Näiteks kui suure maaomandi eest õigupoolest see kulakuks kuulutamine algas . Väidetavalt oli selle kulakuks kuulutamisega ka sedasi, et kui ühes piirkonnas suurmaaomanik, siis mõnes teises võis anda hädaga keskmiku välja kui sedagi .
Re: Talude suurus ja staatused
Ootan ka huviga sellele küsimusele vastust!
Selliseid kindlaid piire/reegleid siiski ei olnud. Kõik on rohkem suhteline, kui hästi peremees talu majandas.
Mõned väiksema koha pidajad suutsid paremini majandada kui kõrval olev pindalalt suurem talu jms.
minu ligikaudne arusaam...
... - 10 ha väikemaapidaja
10 - 50 ha keskmine talu , Eesti tavaline(levinum) talu oligi 20-35 ha suur.
50 - 80 ha suurem majapidamine
80 - ... ha suurtalunik
Aitäh paranduste eest!!
Selliseid kindlaid piire/reegleid siiski ei olnud. Kõik on rohkem suhteline, kui hästi peremees talu majandas.
Mõned väiksema koha pidajad suutsid paremini majandada kui kõrval olev pindalalt suurem talu jms.
minu ligikaudne arusaam...
... - 10 ha väikemaapidaja
10 - 50 ha keskmine talu , Eesti tavaline(levinum) talu oligi 20-35 ha suur.
50 - 80 ha suurem majapidamine
80 - ... ha suurtalunik
Aitäh paranduste eest!!
Re: Talude suurus ja staatused
Nojah üldiselt ma nõustuksin jah selle loendiga ja küllap see on ka üldjoontes õige, aga oleks hea teada mõnda veebiaadressi kuhugi või dokumente,pilte, mis tõestaksid midagi ametlikult .
Re: Talude suurus ja staatused
Küsimus on natuke segaselt sõnastatud, ent minu arusaamine talundusest oleks järgmine: talude päriseksostmine algas 1860-ndate paiku, enne seda kuulus kogu maa mõisnikele. Päriseksostmine tähendas seda, et talupoeg sai maa omanikuks ning eraomandit üldiselt tunnustavad ja seadustega kaitsvad riigikorrad seda meelevaldselt ei muutnud. Need riigikorrad olid näiteks monarhistlik Venemaa ja vabariiklik Eesti. Ainuke riigikord, mis eraomandit kui niisugust kuritegelikuks ja tagurlikuks pidas, oli kommunistlik.
Mõisnikel polnud asja jagada päriseksostetud talusid üldse mitte kuidagi. Miks nad oleksid pidanudki? Mõisted kulak-keskmik-kehvik on marksismi-leninismi teooriast tulenevad mõisted ja vaevalt, et mõni mõisnik veendunud punane oli - kui mõned üksikud ekstravagantsed näited välja arvata (Romuald Pilar von Pilchau näiteks - aga taludega tal vaevalt et eriti pistmist oli. Kuritegelikule režiimile omaselt löödi ta niikuinii "omade" poolt varsti maha). Kulakuks tunnistamise aluseks oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1947. a. "Talumajapidamiste maksustamise kohta Eesti NSV-s", mille järgi põhikriteeriumiks oli mitte maa suurus, vaid see, kas talu kasutas palgatööjõudu või mitte. Selge see, et suurem majapidamine lihtsalt pidigi palgalisi kasutama. Kulakuks tegemisel oli kindlasti olemas ka subjektiivne faktor - mõnel pool võidi arvatavasti ka pelgalt karjapoisi kostil hoidmise eest rahvavaenlaseks tembeldada, kuigi majapidamine ise võis olla kehvapoolne. Olgu pealegi, et Vikipeedia usaldusväärsus võib olla kaheldav, ent arvatavasti pole põhjust kahelda selles infos SIIN
Eesti Vabariigi ajal jagati talud põhiliselt statistika tegemise eesmärgil väiketaludeks (kuni 20 ha), normaaltaludeks (20-30 ha), täistaludeks (30-50 ha) ja suurtaludeks (üle 50 ha). Kõik need mõisted on saadaval Uno Mereste Majandusleksikonis SIIN
Mõisnikel polnud asja jagada päriseksostetud talusid üldse mitte kuidagi. Miks nad oleksid pidanudki? Mõisted kulak-keskmik-kehvik on marksismi-leninismi teooriast tulenevad mõisted ja vaevalt, et mõni mõisnik veendunud punane oli - kui mõned üksikud ekstravagantsed näited välja arvata (Romuald Pilar von Pilchau näiteks - aga taludega tal vaevalt et eriti pistmist oli. Kuritegelikule režiimile omaselt löödi ta niikuinii "omade" poolt varsti maha). Kulakuks tunnistamise aluseks oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1947. a. "Talumajapidamiste maksustamise kohta Eesti NSV-s", mille järgi põhikriteeriumiks oli mitte maa suurus, vaid see, kas talu kasutas palgatööjõudu või mitte. Selge see, et suurem majapidamine lihtsalt pidigi palgalisi kasutama. Kulakuks tegemisel oli kindlasti olemas ka subjektiivne faktor - mõnel pool võidi arvatavasti ka pelgalt karjapoisi kostil hoidmise eest rahvavaenlaseks tembeldada, kuigi majapidamine ise võis olla kehvapoolne. Olgu pealegi, et Vikipeedia usaldusväärsus võib olla kaheldav, ent arvatavasti pole põhjust kahelda selles infos SIIN
Eesti Vabariigi ajal jagati talud põhiliselt statistika tegemise eesmärgil väiketaludeks (kuni 20 ha), normaaltaludeks (20-30 ha), täistaludeks (30-50 ha) ja suurtaludeks (üle 50 ha). Kõik need mõisted on saadaval Uno Mereste Majandusleksikonis SIIN
Katrin H.